Liitu MTÜ Jäälinnuga, täida avaldus ja toimeta see klubile. Lae avaldus alla siit >>>     AVALDUS

MTÜ JÄÄLIND

P Õ H I K I R I

I ÜLDSÄTTED

1.         MTÜ Jäälind on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud noorte, täiskasvanute ning veteranide matkamise, jooksmisega ja teiste spordialadega seotud amatöörtegevuse edendamisele, korraldamisele ja koordineerimisele Põlvamaal ja mujal Eestis.

2. MTÜ Jäälind (edaspidi liit) juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast.

3. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. MTÜ Jäälind tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.

4. MTÜ Jäälind on eraõiguslik juriidiline isik ja rajab oma suhted teiste institutsioonidega reeglina lepingulistel alustel. MTÜ Jäälind teeb koostööd teiste ühenduste ja organisatsioonidega.

5. Liidul on oma sümboolika ja atribuutika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

6. Liidu juhatuse asukoht on Põlva, Lao tn. 5 ning tema tegevuspiirkonnaks on Põlvamaa ja teised Eesti maakonnad.

II EESMÄRGID JA TEGEVUS

7. Liidu tegevuse eesmärkideks on Põlvamaa elanikele ühistest avalikest huvidest ja heategevuslikest eesmärkidest lähtudes amatöörsportimiseks ning vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, erinevate spordialade viljelemine ja arendamine ning Põlvamaa elanike ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine.

8. Eesmärkide täitmiseks MTÜ Jäälind :

1. propageerib amatöörspordiga (eelkõige matkamine ja jooksmine) tegelemist Põlvamaal, kasutades selleks erinevaid massikommunikatsiooni- ja reklaamivahendeid, liidu poolt koostatud ja levitatavaid trükiseid ning kaasab liidu tegevusse spordist huvitatuid noori, täiskasvanuid ja veterane;
2. koostab võistluskalendri, töötab välja võistluste juhendid ning korraldab kasumit mittetaotleval viisil spordiüritusi noorte, täiskasvanute ja veteranide vanuseklassides;
3. arendab koostööd teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, äriühingutega, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega ning üksikisikutega nii kodu- kui välismaal kehakultuuri ja amatöörspordiliikumise edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
4. moodustab oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks sihtasutusi ja soodustab amatöörspordiliikumise toetamiseks loodavate iseseisvate üksuste moodustamist;
5. viib amatöörspordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasuta või tasulisi spordiüritusi koos toitlustuse ja toidulisandite pakkumisega osavõtjatele, hooldab matka- ja jooksuradasid, koostab ise ning levitab teiste organisatsioonide poolt koostatud sportlike eluviise propageerivaid trükiseid, viib läbi liidu tegevust propageerivaid üritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning muid lepinguid.
6. annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.
7. arendab aktiivset seltskondlikku tegevust Klubi raames ning väljaspool seda spordi arengu toetamiseks.

III LIIDU LIIKMESKOND

9. Liidu liikmeteks võivad olla matkamisest ja jooksmisest huvitatud, seda harrastada ja arendada soovivad juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja ja tasuvad ühekordset sisseastumistasu.

10. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta liidu juhatus teeb otsuse 90 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.

11. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

12. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Vabatahtlikuks väljaastumiseks esitatakse liidu juhatusele kirjalik avaldus.
Liige võib liidust välja astuda pärast 3 kuulise etteteatamisaja möödumist.

13. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid, rikub üldisi kõlblusnorme või on põhjustanud liidule kahju. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

14. Liidu liikmel on õigus:

1. osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
2. osaleda ise või oma esindajate kaudu hääleõiguslikuna üldkoosoleku töös ning valida ja olla valitud liidu valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3. esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
4. kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda.

15. Liidu liikmed on kohustatud:

1. järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
2. osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
3. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara ning pidama kinni liidu sümboolika kasutamisele kehtestatud korrast;
4. hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
5. tasuma õigeaegselt liikmemaksu.

Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek või liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE

16. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik liidu liikmed. Konkreetse esindaja määramine üldkoosolekule kuulub iga liidu liikme pädevusse. Igal esindatud liidu liikmel on kõikide hääletamiste ja valimiste korraldamisel üks hääl. Üldkoosoleku kutsub kokku liidu juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 21 päeva ning kokku-kutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

17. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1. põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
2. liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
3. liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
4. majandusaasta aruande kinnitamine;
5. liidu revisjonikomisjoni valimine; komisjoni liikmete arvu ning ametiaja kestvuse määramine;
6. liidu juhatuse liikmete valimine ning ametiaja kestvuse määramine;
7. liidu liikmemaksu suuruse ja tasumistähtaja kehtestamine;
8. juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või vaidluses liidu esindaja määramine;
9. liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.

18. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus ühe tunni jooksulkokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud liidu kõik liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud liidu kõik liikmed. Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekus esindatud liidu liikmele.

19. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest liidu liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

20. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

21. Liitu juhib ja esindab liidu juhatus. Juhatuse liikme ametiajaks on viis aastat. Liidu juhatuse liikmete alammääraks on kaks ja ülemmääraks on kolm. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Liidu töö korraldamiseks valivad juhatuse liikmed endi seast liidu juhatuse esimehe. Kõikides õigustoimingutes esindab liitu juhatuse esimees ainuisikuliselt.

22. Juhatuse liikmete valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaadid, kes said teistest enam hääli. Seda tingimusel, et kandidaadi poolt hääletas vähemalt kaks liidu liiget. Vajadusel heidetakse võrdse arvu hääli kogunud kandidaatide vahel liisku. Juhatuse üheks liikmeks on liidu juhatuse esimees, kes korraldab juhatuse tegevust. Liidu juhatuse esimees valitakse juhatuse liikmete poolt üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete hulgast.

23. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib enne tähtaega tagasi astuda isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul liidu juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

24. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1. liidu üldkoosoleku ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
2. liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast lahkumise ja väljaarvamise otsustamine.
3. liidu eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
4. liidu liikmete koostöö koordineerimine ja nendevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
5. välissuhete korraldamine, rahvusvahelistesse ning üleriigilistesse ühendustesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine ning liidu esindajate nimeline määramine;
6. liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
7. liidu struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgatingimuste kinnitamine;
8. liidu palgaliste töötajate kooseisu määramine, ametipalkade ning asjaajamisjuhendite kinnitamine ning töölevõtmine;
9. loa andmine laenude võtmiseks ja andmiseks, laenu suuruse kindlaksmääramine;
10. liidu autasude süsteemi ja sümboolika kavanditekinnitamine;
11. muude liidu tegevust puudutavate üldküsimuste lahendamine;
12. majandusaasta aruande koostamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine.

25. Juhatuse koosolekud kutsub kokku liidu juhatuse esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord poolaastas. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu juhatuse esimees, esimehe äraolekul juhatuse koosolekul valitud koosoleku juhataja. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.

26. Üldkoosolek teostab järelvalvet liidu teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni või audiitori. Revisjonikomisjoni liikmete valimisel järgitakse põhikirjas sätestatud juhatuse liikmete valimise korda. Revisjonikomisjon valib enda hulgast esimehe.

V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

27. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

1. liikmemaksudest;
2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3. riigieelarvelistest eraldistest;
4. sihtkapitalide ja sihtasutuste toetustest;
5. liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuv tulu, intressitulud ning muud laekumised.

28. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale. MTÜ Jäälind võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne) teistele isikutele. MTÜ Jäälind ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.

29. Liidumajandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VI LIIDU LÕPETAMINE

30. Liidu tegevus lõpetatakse:

1. üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
2. kohtu poolt tehtud pankrotiotsuse alusel. Juhatus on kohustatud esitama pank-rotiavalduse, kui selgub, et liidul on vähem vara, kui võetud kohustusi.
3. liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;
5. sundlõpetamise korras kohtumäärusega seaduses sätestatud juhtudel.

31. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei määrata teisiti. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

32. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks.

33. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Käesolev põhikiri on vastu võetud MTÜ Jäälind  asutamiskoosolekul

10. jaanuaril 2014.a. Põlvas